Esmaspäeval helistas sõber Krister ja küsis: "Kas sa neljapäeval nädalaks ajaks Küprosele saad sõita?"

Mu meelest küsis ta just, et "kas sa saad", mitte et "kas sa tahad".

Vastasin talle, et ohhoo, see on ju tõeliselt vinge küsimus. Vastasin talle jaatavalt.

Nüüd olen tagasi ja püüan oma katkendlike, kuid samas segaste märkmete põhjal reisijuttu kirjutada.

Neljapäeva öösel vastu reedet umbes kahe paiku sisenesime oma reisiseltskonnaga Protarase linnakese Artemise hotelli, et ennast kõigepealt sisse registreerida.

Vedisime oma kohvreid hotelli ees ja mööda hotelliesist tänavat jauras meie suunas lõbus noormeestekamp, kõige esimesel püksid poolrebadel. Ta tahtis meie reisiseltskonnaga ühte kampa lüüa. "John, John!" hüüdsid teda teised. Need olid inglased.