Tema on koos Janis Kukega vahest üks Eesti tähtsamaid juhtmeid ehk poliitnõunikke. Nii võib öelda seetõttu, et tema nõustatavaks on juba mullu augustist saadik peaminister Andrus Ansip isiklikult. Kes valmistab Ansipile ette, mida öelda küsimusi tulistavatele riigikogulastele? Kes kogub valitsuse istungite päevakorrapunktide jaoks infot? Seda teeb Mihkel. “Ansipil on küll fenomenaalne mälu, aga kuna ta on küsimustele vastamisel väga põhjalik ja korrektne, siis peab ta enne esinemist asjad üle kontrollima,” selgitab ta. “Eks pikalt peaminister olemine võimaldab osale asjadele ka lihtsamalt vastata, aga paljude päevakajaliste küsimuste jaoks vanast rasvast vastuseid võtta poleks.”

Reformierakond nimetab Viljandist pärit, ent end tartlaseks lugeva Mihkli enda tulevikulootuseks. Viimaste valimiste ajal sai ta küll napilt üle 100 hääle, kuid sellest hoolimata jõudis ta Tartu volikokku ja koguni võimuerakonna fraktsiooni esimeheks. Ent see polnud eesmärk omaette, väidab ta.

“Mulle on alati nalja teinud noorte poliitikute positsioonipõhine mõtlemine. Poliitika pole ju egotripp, kus kõrge positsioon on eesmärk ainult positsiooni pärast,” ütleb ta ja kinnitab, et ta pole pidanud kaasa lööma ka tavapärastes noorpoliitiku tegevustes. “Ma pole kirjutanud netikommentaare, pole korraldanud mingeid miitinguid. Lisaks olen töötanud ka väljaspool parteiliini – korraldasin ettevõttega, mille osanik ma olin, noorteühendustele koolitusi ja üritusi.”

See-eest on ta tegelenud õpilasesindustega, mille kaudu ta 2005. aastal erakonda sattuski. Seepärast, et talle meeldis põhimõte – ära anna inimesele kala, vaid anna talle õng. “Reformierakond on aastate jooksul hakanud üha enam tegelema sotsiaalsete dimensioonidega ja see pole halb,” leiab ta. “Põhiväärtused, et luua inimestele enda teostamiseks raamistik ja mitte suurendada riigivõlga, et lihtsalt lühikeseks ajaks inimestele pirukat ja õnne jagada, on säilinud.”

Seda kõike räägib Mihkel sisendavalt noogutades. Samamoodi väidab ta ka, et erakonnas pole seal veedetud aastatega pingelisemaks läinud. Vahel silitatakse vastukarva, vahel pärikarva, aga erakonnas olevat säilinud võimalus karjääri teha ja oma arvamust avaldada. “Eks Kristen Michal ja Rain Rosimannus on võimekad mehed, aga kindlasti pole nii, et kui talumehel lehm sureb, siis on kohe Rosimannus süüdi,” ütleb ta. “Meid ei kritiseerita niipalju meie poliitika sisu pärast, sest kui vaatame elu Eestis, siis see on läinud oluliselt paremaks – räägime näiteks tööpuuduse vähenemisest või viimasest haridusuuringust, mis näitas, et meie noored on Euroopa täielikus tipus.”

Haridus ja sport oli Mihkli valimisplatvorm Tartus. Või siis loosungina “Terves kehas Tartu vaim”. Selleks tahtis ta endise jõutõstjana linna püsti panna senisest paremad välitrenažöörid, aga ka tutvustada munitsipaalkoolides kas või pilootprojektide kaudu tahvelarvutite põhist õpet. “See on praeguses koalitsioonileppes ka sees,” kinnitab ta.

Aga mis edasi? Järgmisel aastal lubab ta töötada fraktsioonijuhina Tartus ja kui seal hästi läheb, siis kandideerida ka riigikogu valimistel.

Mihkel Lees (26)

Amet: poliitnõunik.

Senine suurim saavutus: Tartu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks saamine.

2014. aasta eesmärk: töötada fraktsioonijuhina Tartus ja kui seal hästi läheb, siis kandideerida ka 2015. aasta riigikogu valimistel.