Muinasjutt Eesti lihtsast maksusüsteemist

Muinasjutt Eesti lihtsast maksusüsteemist silitab kõrva. Kui te sest tüdima juhtute, siis õhtuseks uinumiseks soovitan ma eelkõige käibemaksuseadust.

Kolmanda paragrahvi järel olete eksinud nagu Lumivalgeke ürgmetsas. Nagu pärismetsa, nii ei tunne ka maksumetsa otsast lõpuni enam ammu keegi. Pärismetsas tuleb kasuks ilmakaarte ja kasvukoha tüüpide tundmine. Maksumetsas aitavad teadmised terminoloogiast ja kiir­klahv CtrlF. Nagu pärismetsas, võib ka maksumetsas kohata mõndagi kummalist ja müstilist. Näiteks tööandjana oma töötajatele tehtud väljamakseid deklareerides saan valida tervelt 35 maksurežiimi vahel. Kuidas meil õnnestus paarist-kolmest maksust nii palju eri kombinatsioone tekitada? Või see, et vabakutselisena eri kultuuriasutustest väiksemaid summasid teenides peaksite ühelt tööandjalt teisele palgatõendeid viima. Seda nõuab sotsiaalmaksuseaduse paragrahv kaks lõige kaks septim. On see meie e-riigis ikka vajalik? Lugu läheb veelgi täbaramaks, kui kuulute vabakutselisena nende nõrgimate kilda, kelle tulud jäävad alla 390 euro kuus. Siis nõuab riik teie teenistuselt sotsiaalmaksu sisse, ent ravikindlustuse jätab andmata. Alatu käitumine, kas pole?