Ekspressi intervjuu Mihhail Hodorkovskiga: "Venemaal käib võitlus bande ja riigiaparaadi vahel"

Kümme aastat vangis istunud endine oligarh Mihhail Hodorkovski (54) räägib oma tõekspidamistest ja sellest, miks tal pole ihukaitsjat.

Kohtumispaigas asub piltnik Tiit Blaat tehnikat üles panema ning palub Hodorkovski assistendil kaadrist välja nihkuda. Hodorkovksi räägib seepeale muheledes kunagisest juhtumist lord Browne’iga (John Browne oli 1995-2007 British Petroleumi tegevjuht), kelle juurde ta tuli koos ühe Norra ajakirjanikuga. Norralane oli 190 sentimeetri pikkune atleetlik sell. Browne kirjutas hiljem oma raamatus, kuidas Hodorkovski saabus ihukaitsja saatel.

Uurin seepeale, kas ta tõesti pole kunagi kasutanud ihukaitsja teenust? Hodorkovski kehitab õlgu. Mis mõte sellel oleks? Ihukaitsja päästab vaid juhul, kui on vaja eemale tõrjuda huligaane. Aga kui on tõsine oht, siis…

Ta naeratab sellist naeratust, mis ütleb, et „me ju teame, kuidas maailmas asjad toimivad“.

Jah, kui sind on otsustatud tappa, siis tapetakse nagunii, mõtlen mina ja esitan esimese küsimuse.

Arvo Pärt pühendas teile 2008. aastal sümfoonia „Los Angeles“, nimetades teid „taeva kingituseks Venemaale“. Teist on tehtud ka ooper. Mis tunne on olla kunstiinimeste inspiratsiooniallikaks?

Olen Pärdile väga tänulik selle eest, et ta toetas mind ajal, kui olin vangis. Vene vanglas on korraldatud nii, et tekitada vangis tunne, nagu oleks ta kõigi poolt unustatud. Murdmaks psüühikat. Sellised tähelepanuavaldused, mis vabaduses inimesele poleks eluliselt vajalikud, aitavad vangis olles vastu pidada.