NAVALNÕI KUI SÜMBOL: Rooma südalinna loodud seinamaalingul murrab rahutuvi Navalnõi trellide tagant välja.
Foto: FABIO FRUSTACI / SCANPIX
Ühes naljakaimas nõukogude romaanis „Kaksteist tooli“ on kirjanikud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov kirjeldanud emotsioone, mis tabavad noore nõukogude võimu algusaastatel rikkuritelt ära võetud losse ning villasid külastavaid „lihtsaid inimesi“. Natsionaliseeritud lossis on alati mõni külastaja, kes tammub kadedusest rohelise näoga mööda uhkeid tubasid ja ägab „uhh, vaat kus inimesed ikka elasid!!!“.
Ilf ja Petrov ironiseerivad selliste tüüpide üle, jättes lugejale mulje, et endise kõrgklassi hiilguse kadetsejaid on tühine vähemus nõukogude rahvast.
Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi teab, et kadetsejad moodustavad rahvast enamiku. Seda teades tootis ta filmi „Putini loss“ ning ootus vaadatavusele täitus kuhjaga.
