Kardetuim mees Eesti NSVs: Karl Kortelainen tahtis laulva revolutsiooni verre uputada

Moskvas 3. mail äkksurma surnud endine ENSV KGB esimees Karl Kortelainen (90) oli enamiku eestlaste silmis okupatsioonivõimu kurjuse kehastus.

Eesti NSV KGB ülem kindralleitnant Karl Kortelainen oli üks silmapaistvamaid kui mitte kõige silmapaistvam Eesti taasiseseisvumise vastu võitleja. „Jõhker kirvenägu,“ iseloomustab teda tabavalt Heinz Valk. NSVL KGB esimees Juri Andropov teadis hästi, kelle ta 1982. aastal Eestisse saatis. Eestlase, kes halastamatult kiusas taga eestlasi.

Eesnime sai Karl Marxilt

Karl Kortelainen sündis naljapäeval, 1. aprillil 1930 eestlaste asunduses Lääne-Siberis, külas nimega Estonia. Eestlasest ema ja soomlasest isa tahtsid pojale nimeks panna Olev, ent peresõber, kel paluti nimi registreerida, unustas selle tee peal ära. Ametniku juures nägi ta seinal suure habemega mehe pilti ja küsis, kes too on. Saades vastuseks „Karl“, ütles: „No olgu see siis ka poisi nimi!“

Isalt sai Kortelainen perekonnanime, emalt rahvuse – vähemasti ametlikult nimetas ta end eestlaseks (kuigi on väitnud sedagi, et on soomlane). Kuna isa suri varakult, tuli emal üksi kasvatada kaht last, Karli ja Helmit. Lapsepõlvest mäletas tulevane julgeolukuboss vaesust ja paljasjalgsust. Veel palju aastaid hiljem nägi Karl unes, et toob külla terve veoauto täie erinevat värvi jalanõusid. Parema elu otsinguil rändas pere 1940. aastal Kubanile, kus elasid üle sõja ja Saksa okupatsiooni.