Ajalooallikad viitavad, et Muinas-Eestis löödi münte ja siin oli Põhjala suurim kivikindlus

Vastulause Pekka Erelti artiklile "Eesti noore ajaloolase pöörane hüpotees".

Pekka Erelt (55) on uus nimi Eesti ajalooteaduses. Oma esimeses ajalooteadusliku ambitsiooniga tekstis on Erelt oponeerinud mu artiklile värskes Tutuluses (edastatud siin). Fookuses on kaks seotud teemat. Esiteks, kes andsid välja Eesti vanimaid, eranditult Eestist leitud, linnusemüüri ja torni pildiga münte? Mina väidan, et eestlased, Erelt, et taanlased. Teiseks, mis tähtsus oli Varbola linnusel (mille imposantset aset võib igaüks tänagi Raplamaal külastada)? Väidan, et Varbola oli eesti ülikute poliitiline keskus, nö pealinn; Ereltil tõlgendus puudub, küll aga väidab ta, et mu tõlgendus ei sobi. Juhin järgnevaga tähelepanu Erelti arutluse mõnele kõige suuremale nõrkusele. Selguse huvides toon oponendi väited ära tsitaatidena.

Eesti vanimad mündid

Erelt väidab: “Need [Eesti vanimad - K. O.] mündid on nii Taani omad, kui olla saab. Toonane rahandus käis kaalu järgi, nominaale ei tuntud.” Nende Eesti vanimate ja võrreldavate Taani müntide kaalud on aga selgelt erinevad.