Erik Moora: Sõda Ukrainas tähendab, et meie maailm ei ole enam endine

Täna, Eesti Vabariigi 104. sünnipäeval, algas sõda.

Sõda, mis hävitab tuhandeid, võib-olla kümneid või isegi sadu tuhandeid inimelusid. Poegi, tütreid, emasid ja isasid.

Mitte keegi neist pole seda ära teeninud, mitte keegi neist ei ole seda põhjustanud, andnud vähimat õigustust.

See sõda ja need kohutavad kannatused, mida see kaasa toob, on julmad, küünilised. Need on täiesti ebavajalikud.

Vastutus sõja eest on täielikult Vladimir Putinil ja tema kuritegelikul režiimil.

Selle põhjuseks on tema haiglane ja mõistusevaba alaväärsuskompleks, soov taastada ajaloo prügikasti langenud impeeriumit.

Selle põhjuseks on väiklane hirm, et Ukraina õnnestub. Riigina, ühiskonnana, demokraatiana. Viimase 7 aastaga on Ukrainast saanud vaba, avatud ja pulbitsev ühiskond. See on vastand Moskva režiimile. Seda ei suuda Putin kannatada. Rünnaku eesmärgiks on Ukraina demokraatlikult valitud juhtkonna kõrvaldamine.

Nüüd tuleb unustada oma väiklased ja tühised sisetülid, et iga Eesti inimene saaks keskenduda olulisele - enda, oma pere, ühiskonna tugevdamisele.

Sõda saadavad Putini valed ja õigustused, millel ei ole päris eluga mingit pistmist. Need on teadlikud ja jultunud valed nii Ukraina riigi, valitsuse, aga ka Lääne, Ameerika Ühendriikide ja NATO kohta. Keegi neist pole andnud ühtki põhjust alustada sõda.

Eriti ohtlik on see, et Putin tõestas suure sõjalise rünnakuga Ukraina rahva ja riigi vastu lõplikult, et tema otsused pole ratsionaalsed, vaid on kantud paranoiast, ohtlikest ning ebainimlikest kinnisideedest.

See on tõehetk ka meile. Me peame sellest tegema õiged järeldused ja olema valmis halvemaks. Siin Eestis. Euroopas. Ning kogu Läänemaailmas.

Alustuseks peame tunnistama, et meie elu ja maailm ei ole enam endine. Lõplikult on läbi ilus aeg, kus sõda oli midagi, mis kuulub ajalukku või kaugetele maadele. Tagasi on ajaloo kõige süngemad hoovused.

Ukraina ründamine näitab Eestile, et Putini Venemaa ei kohku tagasi millegi ees. Me ei saa eeldada midagi. Ka seda mitte, et NATOsse kuulumine meid säästab. See ei muutu, kuni Putin elab ja on võimul.

Nüüd tuleb unustada oma väiklased ja tühised sisetülid, et iga Eesti inimene saaks keskenduda olulisele - enda, oma pere, ühiskonna tugevdamisele. On aeg hoida kokku. On aeg hoida ja ehitada oma julgeolekut.. Oma vabadust ja tulevikku tuleb kaitsta. Iga päev ja kõiges, mida me teeme.

Me peame rõhutatult olema head ja usaldusväärsed liitlased. Meil peab olema oma liitlastele midagi pakkuda. Me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et hoida lääneriikide ühtsust ja selget meelt. Selleks peame pingutama, sest paljude meie liitlaste jaoks on Ukrainas toimuv suurem üllatus ja šokk, kui meile siin.

On väga tähtis, et Ameerika Ühendriikidel, meie olulisimal ja tugevaimal liitlasel, on Kremli tekitatud kriisi algusest peale olnud väga selge vaade sellele, mis toimub ja mis on tulemas.

Ukraina rahva aitamiseks ei ole ükski meie võimuses olev samm liiga suur. Et anda ukrainlastele usku ja jõudu oma vabadust kaitsta, tuleks neile anda selge perspektiiv ehk Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus.

Kõige olulisem on aga selge pea. Ja mõistmine, et meie liitlassuhted ja meie kuulumine Euroopa ja NATO südamesse on meie suurim tugevus.

Julget ja kindlameelset vabariigi aastapäeva meile kõigile!