Pagulaste üüritoetuse skeem veereb riigi ja kohalike omavalitsuste vahel nagu kuum kartul

Paljude Tallinki laeval elavate ukrainlaste Eesti tugipered otsivad üüritoetuse kohta infot, aga ei leia.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa rääkis juba aprilli alguses Eesti Ekspressile, et riik pakub toetust. Küsimusele, kuidas põgenik seda toetust taotleda saab, vastas aga Kert Valdaru hädaolukorra staabist, et see alles selgub.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on nüüd saatnud kohalikele omavalitsustele projekti, mille alusel saavad omavalitsused põgenikele ühekordselt hüvitada üürilepingu sõlmimisega seotud kulusid, sh hädavajaliku sisustuse, maakleritasu jms kulud.

SKA nõustamistalituse juhataja Evelyn Kaasiku sõnul on tegemist meetmega, mida nii omavalitsused kui põgenikud ja korteriomanikud on oodanud pikisilmi, sest see aitab oluliselt põgenikel iseseisvat elu alustada.

Kui põgenik on Eestis saanud ajutise kaitse, tal on rahvastikuregistrisse kantud elukoht ja tähtajatu või pikaajaline üürileping, saab ta linna- või vallavalitsusest taotleda ühekordsete kulude hüvitamist kuni kuue toimetuleku piirmäära ulatuses (see kasvab peagi 1200 euroni pere kohta).

Hetkel on piirmäär veel 900 eurot. Põgenikule rakendatakse piirmäära, mis kehtis ajal, kui tema üürilepingu sõlmis. Seega on rahaliselt halvemas seisus need, kel juba leping olemas.

Hüvitist ei maksta neile, kes suudavad ise oma korterikulud kanda või kes kasutavad korterit tasuta. Inimeste abivajadust hindab kohalik omavalitsus.