Kohus trahvis Eesti Ekspressi, sest kirjutasime Swedbanki rahapesu uurimisest tõde
(233)
Vahetult enne suurt reedet saime kolleeg Tarmo Vahteriga kirjad, et Harju maakohus trahvis meid mõlemat 1000 euroga, samuti Eesti Ekspressi välja andvat kirjastust. Põhjuseks 25. märtsil Eesti Ekspressi internetiküljel ilmunud uudislugu, et kogu Swedbanki endine juhtkond sai kahtlustuse seoses aastaid tagasi toimunud võimaliku rahapesuga.
Kohtunik Alari Möldre trahvis meid, sest avaldasime oma artikli prokuratuuri loata. Taotluse esitanud riigiprokurör Sigrid Nurm soovis isegi veel krõbedamat karistust, lausa 3200 eurot igaühele.
Seda põhjusel, et prokuratuur ei andnud luba ei mulle, Tarmo Vahterile ega Ekspress Meediale kohtueelse menetluse andmeid avaldada ja me ei teavitanud prokuratuuri eelnevalt uudise ilmumisest.
Seniajani kehtis Eestis põhimõte, et sõna on vaba ja avaldatud info peab vastama tõele. Ajakirjanik ega väljaanne ei pidanud avalikkusele olulise uudise edastamiseks kelleltki luba küsima.
Riigiprokurör Nurm põhjendas kohtule trahvimist väitega, et Swedbanki rahapesust kirjutamine ei edenda avalikku debatti.
Uudis Swedbankis toimunu kohta oli kindlasti avaliku huvi objekt. Selles pole mitte mingit kahtlust. Eelmise valitsuse rahandusminister Martin Helme rääkis korduvalt, kuidas Eesti riik võib teenida hiigelsuuri summasid, kui USA võimud trahvivad Swedbanki seoses rahapesu või selle tõkestamise reeglite rikkumisega. Prokuratuur rääkis samuti korduvalt, et uurib pangas toimunut. Meiegi saime sealt mullu mais kinnituse, et prokuratuur on lõpetamas Swedbanki hallide tehingute analüüsi (riigiprokurör Nurme sõnul oli prokuratuur hankinud väga palju tõendeid, sealhulgas digitaalseid) ning kahtlusaluseid oli kaks. Prokuratuur ei avaldanud nende nimesid, kuid märkis, et „tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse jooksul muutuda“.
Ses mõttes oli täiesti selgelt uudis kahtlusaluste ringi laiendamine kogu panga juhtkonnale.
Ka Swedbank teatas päev enne meie uudislugu börsile, et Eesti prokuratuur kahtlustab panka seoses võimaliku rahapesuga, see toimus aastatel 2014–2016 ning karistus võib ulatuda 16 miljoni euroni.
Kahtlustuse saamist kinnitasid meile mitu endist pankurit. Priit Perens ja Robert Kitt andsid isegi lühikesed kommentaarid. Ses mõttes polnud tegemist ka nende süütuse presumptsiooni rikkumisega, sest nad ise kommenteerisid uudist.
Ehk teisisõnu: Eesti Ekspressis avaldatud info vastas tõele.
Ja kui sel uudisel poleks tegemist avaliku huviga, ei oleks seda Eesti Ekspressile viidates kohe edastanud ka teised meediakanalid: ERR, Postimees, Äripäev jne.
Kohus aga nõustus prokuratuuri arvamusega, et info avaldamiseks puudus avalik huvi ja ainukeseks motiiviks oli uudishimu rahuldamine. Oma seisukohta põhjendasid nii kohus kui prokuratuur Euroopa inimõiguste kohtu ürgvana lahendiga asjas von Hannover vs. Saksamaa, milles leiti, et poolpalja Monaco printsessi piltide avaldamiseks puudus avalik huvi.
Millegipärast võrdles Eesti kohus selliste paljastavate piltide trükkimist kahtlustusega mastaapses rahapesus, milles kahtlustatakse riigi kõige suurema kommertspanga juhtkonda.
Üks asi fotod poolpaljast naisest ja hoopis teine asi sündmused pangas, kelle kätte rahvas usaldab oma säästud. Need on täiesti erineva kaaluga asjad.
Samuti saime uudist ette valmistades kinnituse, et märtsis esitatud kahtlustus puudutab vaid endise Venemaa ministri Mihhail Abõzoviga tehtud tehinguid. Tema nimi ei olnud Eesti meediatarbijale uudis. Postimehes ilmunud artikkel Abõzovi afääridest („Oligarh ja 860 miljonit dollarit – Swedbanki riskantne saladus“) kandideeris isegi Eesti 2019. aasta parima uuriva loo auhinnale ehk Bonnieri preemiale.
Aga nüüd siis tuli kohtust trahv.
Prokuratuur uskus, et keegi näitas meile kahtlustuse täisteksti. See ei vasta tõele. Tol hetkel polnud isegi kõik pankurid seda veel näinud, Priit Perensit näiteks alles ootas ees prokuratuuri minek. Aga loomulikult ta teadis, mida sealt oodata.
Prokuratuuri ajas närvi ka asjaolu, et mina ja Tarmo kirjutasime veebruaris loo „Pealtkuulatud kõne Seppiku afääris: sa ei kujuta ette, kui raske on tänapäeval anda altkäemaksu!“. See puudutas üht pooleli olevat uurimist, mida saatis samuti avalikkuse suur huvi ning mille kohta tegi prokuratuur pressiteate. Tolle loo ilmumise järel saatis prokuratuur meile ja peatoimetaja Merili Nikkolole märgukirja, et prokuratuur võib taotleda meie trahvimist, sest avaldasime detailselt kriminaalmenetluses jälitusega saadud teavet, artikli avaldamiseks puudus ajakirjanikel ja Ekspress Meedial prokuratuuri nõusolek ning me ei pöördunud enne artikli avaldamist prokuratuuri poole.
See oli tõesti nii – aga tolle info, sealhulgas salajaseks peetava jälitusinfo, võtsime me Tallinna ringkonnakohtu määrusest ning kohtumaterjalide avaldamiseks ei pea ajakirjanikud küsima luba prokuratuurilt. Kohtuvõim seisab Eesti vabariigis tegevvõimust eraldi.
Niisiis pole me nõus trahvi saamisega, palusime abi advokaatidelt (meid kaitsevad Mari Männiko ja Oliver Nääs) ning palusime kohtul trahvi tühistada või määrata see summas null eurot. Asi on menetluses.
Narr on ju maksta riigile raha selle eest, et teenindame ühiskonda ja pakume lugejatele olulisi uudiseid.
Eile võisime lugeda, et Eesti sai ülemaailmses ajakirjandusvabaduse edetabelis kõrge neljanda koha.
****
Vaba ja sõltumatut ajakirjandust saad toetada ka digitellimuse vormistamisega. Seda saad teha SIIT
