25.07.2014, 09:25

Anne Memedova kogutud pihtimused. Puhas lugemisnauding!

Eesti Ekspress avaldas 2002-2005 paarkümmend artiklit Anne Memedova lõbusatest juhtumistest.

Anne Memedova

FOTO: Kranaat

Mamma mia

Mõtlesime, et saame linna peal kokku, vahetame pisut informatsiooni, peame maha ajurünnaku ning vaagime uusi arenguid, eelkõige suhete vallas – see tähendab, minul pole seal uut midagi (kahjuks või õnneks, kohe ei teagi), küll aga sõbrannal, sest ta käis nädalavahetusel väljas selle kutiga, kes pangas külge lööma hakkas, kui ta uuel krediitkaardil järel käis.
Loe edasi...

Koolivaheaja rõõmud

Käes on koolivaheaeg – aeg, mil õnnelikud pedagoogid saavad lõpuks ometi pisut närve ravida ja õnnetud emad ja isad peavad kodusele reþiimile lubatud järeltulijatel laskma nädal aega järjest hommikust õhtuni oma vaimset tervist rikkuda. Veab, kui sul on võimalik lapsed vaheajaks maale vanavanemate juurde saata!
Loe edasi...

Soome prostituut uurib Eesti büroonaiste elu

Soome meedia värske staar on lõbunaine Inna Pomm, kes on aasta jooksul usutlenud ligikaudu kahte tuhandet Eesti reklaamiagenti, sekretäri, projektijuhti ja turundusjuhti.
Loe edasi...

Väga imelikud mehed

Sõbranna küsis, kas ma olen märganud, et Eesti mehi on väga raske voodisse saada. Hoopis raskem kui välismaalasi. Itaallane või prantslane on juba esimesel kohtumisel seksiks valmis, aga keskmist eestlast tulevat väga pikalt moosida, enne kui see järele annab!

Parimad sõbrad

Televiisorist ei tulnud midagi. Arvuti oli katki, need saadanad olid jälle mängudega kõvaketta kokku jooksutanud. Valamu oli musti nõusid täis. Ja siis veel imestatakse, miks mulle kodus alati masendus peale tuleb!

Naisena sündinud

Memedov magas poole päevani, ärkas üles, käis korra linna peal, tuli siis koju ja heitis kohe lõunauinakut tegema. Selline see minu elu praegu ongi - maja on rahvast täis, aga rääkida ei ole kellegagi!

Antidepressantide dessant

Ütlen ausalt: tagasihoidlikkus on viimane asi, mille vähesuse all minusugune daam kannatab, ja edev olen ka nagu siiami kass, aga siiski üllatab tähelepanu, mis mulle osaks langeb.

Intriig Helsingis

Päivää, hyvät ystävät! Kuinkaa jaksate? Tulin Helsinkistä jo kaksi päivää sitten, mutta olen viellä juovuksissa. Küll on kiva Soomes vodkaturistiks käia, see on vabastav kogemus, ehkki krapula on hiljem ylin voimakas. Käin paari kuu tagant ennast seal aeg-ajalt "tuulutamas", Tallinnas ei ole see pooltki nii lõbus. Siin vaadatakse pidutsevate naiste peale viltu ja joobnud daamidele kipuvad igasugused käsnad külje alla ujuma. Jumala eest, ei jaksa mina purjus eesti meeste plära kuulata ja neile jooke välja teha! Aga Hesaris on mõnus, mul on seal kaks vahvat kaverit, Tuula ja Pirjo, Tuula töötab pangas ja Pirjo on ülikoolis õppejõud. Siuke mõnus lesbipaarike, elavad kenas korteris kesklinnas koos oma kassidega.

Asjad, mida ei peaks sel aastal enam tegema

1. Muretsema kassi. Või koera. Kassid ja koerad tekitavad mustust ja löövad lärmi ning seetõttu ei saa sa hetkekski rahu, isegi kui meest ja lapsi ei ole kodus. Tegelikult pole mõtet ka meest ja lapsi muretseda, aga nüüd on juba hilja selle peale mõelda. Tarkus tuleb ikka tagantjärele.

Talvemured, talverõõmud

Argipäeva rutus kipub pahatihti ununema, kui tore on istuda sõbrannaga diivanil, jalad perse all, limpsida head veini ja rääkida absoluutse avameelsusega kõigest, see tähendab - riietest ja meestest. Eriti meestest! Olin vaevalt 13, kui avastasin enda jaoks selle müsteeriumi, ja isegi nüüd, mil saan varsti 35, ei ilmuta huvi meestemaailma vastu kahanemise märke. Pigem vastupidi. Mida mehed mõtlevad (kui nad üldse mõtlevad?!?) ja miks nad käituvad nii, nagu nad käituvad - see on ammendamatu probleemide varasalv.

Lõputu vagiinapäev

Miks on nii, et tavaline eesti mees ei suuda ühtegi tähtpäeva meeles pidada?

Hea vein, Michael Bolton ja megapläkutus

Nagu mul endal muresid vähe oleks, nüüd tuleb veel sõbrannat ka trööstida. See nõuab meeletutes kogustes veinijoomist, ohtralt Michael Boltoni kiunumist ning megapläkutamist. Ja oleks siis sellest kasu vähemalt, aga ei. Tiina nutab ikka nagu pöörane.

Küsite, miks? No mille pärast naised ikka nutavad?

Indigolapsed

Üks loll kuskil kirjutas midagi ja nüüd räägivad nendest kõik. Indigolastest, ma mõtlen. Ükspäev tuli Gunnely sellise jutuga:

Mõtlevate naiste meedia

Lühidalt olukorrast Orkutis: mul on 65 sõpra ja 23 fänni. Minu profiili on vaadanud 1241 inimest. Mul on 90% usaldusväärsust, 90% lahedust ja 80% seksikust. Mis asja, Tiina ja Evelin polegi veel minu fännideks hakanud? Peab naikadele helistama ja veel kord ütlema, et nad kindlasti minu fännideks hakkaksid.

Cosmopoliitsed naised

Nüüd on see suhetedraama siis lõpuks möödas!

Eelmisel nädalal helistas Tiina ja lõõtsutas suures ärevuses telefoni:

"Kas sinul on kutse? Cosmopolitani peole?"

Tahan puhata ja mängida, aga ei saa!

Läkski nii, nagu arvata oli - Cosmo tulek Eesti meediamaastikule tähendab ainult seda, et minusuguste tegusate naiste koormus tõuseb veelgi.

Kõik otsivad midagi

Ilgelt igav oli. Oi kui igav! Telekast tuli "Baar", see igavene kräpp. Ei saa aru, mida nad Kristjanis leiavad. Ma oleks küll õnnetu, kui mul siuke väimees oleks.

Väike talvepuhkus Brasiilias

Tulin just Brasiiliast, käisin orkutisõbral külas. Olen nüüd pruun nagu šokolaadikohuke. Aeg-ajalt on ikka kasulik Eestist ära käia, siit meie väikesest konnatiigist, siis näed maailma ja inimesi ning õpid mõnedele asjadele vaatama justkui uue pilguga.

Kommenteeri Loe kommentaare