Sa lahkusid 2016. aastal Eesti Eks­pressi peatoimetaja ametist ja läksid Luksemburgi elama, kuna su abikaasa sai sinna töökoha. Nüüd oled kirjutanud stiilipuhta Euroopa romaani, milles elus hästi kindlustatud inimesed istuvad mõnusalt Pariisi kohvikutes, vestlevad haritult ja võtavad vahel ette ka veidraid asju, nagu näiteks enesetapu lavastamine.

Jah, see raamat on sündinud materiaalsete kannatuste täieliku puudumise tingimuses, Kesk-Euroopa linnades meeldivaid söögiringe tehes ja Hispaania päikeserannikul mullivannis mõnuledes. Mul on üks briti kirjanikust sõber, kellega me käime golfi mängimas ja kes on mulle palju nõu andnud, nii et raamat on sündinud ka golfiradadel.

Veel on oluline, et romaan on sündinud tänu sellele, et mul tekkis oma aegruum. Mu abikaasa kolis vahepeal koos lastega aastaks Eestisse ja mina olin üksinda Luksemburgis. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid