Võimukõnelejad jõudsid viimaks kokkuleppele: peretoetus 600 eurot ja fikseeritud elektripakett

Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond jõudsid viimaks kokkuleppele ning kuu aega kestnud läbirääkimised lõppevad kolme erakonna valitsuse sünniga.

Täna taas koalitsioonikõnelustele kogunenud kolme erakonna liidrid jõudsid kokkuleppele. See tähendab, et Eesti saab Reformierakonna, Isamaa ja SDE valitsuse.

Ministrikohtade jaotuses ja selles, kellest saavad ministrid, veel kokku lepitud ei ole. Need plaanitakse paika saada algaval nädalavahetusel, kinnitati erakondadest Eesti Ekspressile.

Viimase suure vaidluskohana oli lahendamata Isamaa nõutud peretoetuste suurendamine, kus küsimus selles, kui suur saab olema kolme ja enama lapsega pere toetus. Isamaa soovis selleks summaks 700 eurot, nagu on riigikogus olevas eelnõus, Reformierakond oli nõus pakkuma vähem. Täna lepiti kokku, et summaks jääb 600 eurot ning toetused saavad olema indekseeritud.

„Lastetoetused tõusevad 80 euroni ja lasterikka pere toetus 600 euroni, samuti tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni,“ andsid erakonnad teada ühises pressiavalduses.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus täpsustas sotsiaalmeedias, et peretoetus tõuseb 3 kuni 6-lapselistes peredes 600 euroni ning 7 ja enama lapselistes peredes 800 euroni. Toetusi hakatakse 2024. aastast alates indekseerima pensioniindeksiga. Lisaks tõuseb 19 eurol püsinud üksikvanema toetus 80 euroni, kirjutas ta.

Varem on kolm erakonda kokku leppinud tulumaksuvaba miinimumi tõstmises, eestikeelsele haridusele ülemineku ajakavas ning energiahindade kompenseerimise skeemis.

Energiahindade osas teatasid erakonnad, et ette valmistatakse elektriturureform, mis näeb ette võimaluse kütteperioodi vältel osta elektrit börsiväliselt universaalteenusena ning mida kompenseeritakse täiendavalt mahus 50 eurot/MWh kohta.

Pentus-Rosimannuse sõnul saab kodutarbijatele elektri universaalteenuse hind olema tõenäoliselt umbes 13-15 senti kWh. Lisaks tuleb oktoobrist kuni aprillini kaugküttele ja gaasile hinnalagi ja elektrile 5 senti kWh kohta makstav otsetoetus. Ükski toetustest ei nõua rahandusministri kinnitusel taotluste ja paberitega vallamajja minekut, vaid need rakenduvad automaatselt.

Eestikeelsele haridusele ülemineku seadus võetakse Pentus-Rosimannuse sõnul vastu selle aasta jooksul. „Ettevalmistavad tegevused algavad kohe, sel sügisel. 2024. algab üleminek nii lasteaedades kui koolides. 2030 on haridus Eestis eestikeelne,“ kirjutas ta.