Eesti Ekspress soovitab: 5 lugu, millega veeta nädalavahetus
Uudisvoog tuhiseb kiirelt mööda? Soovid intelligentset ja meelelahutuslikku tunnikest endale? Ekspress aitab aja maha võtta.
Paneme iga kuu lõpus toimetusega kokku komplekti meie hinnangul märkamist väärt lugusid.
Siit samast leiad lugude lühikokkuvõtted ja viited. Tellijatele on kõik lood valmis seatud ka järjest lugemiseks – selleks ava järjest lugemise vaade.
Head lugemist!
See on lugu tüdrukust, kes oli jubedate tegude ohver ja sattus siis ise jubeda teoga kohtu alla.
2021. aasta detsembri varahommikul jalutas üks inimene Pääsküla rabas. Ühtäkki märkas ta laudtee kõrval maas naist, kelle pea oli verine.
See naine oli Gertruda, tema tütar Anna-Maria ning tema endine elukaaslane Andres on juhtunu pärast kohtu all. Neid süüdistatakse Gertruda tapmises.
Anna-Maria lapsepõlvekodu kõik kolm akent vaatavad päikese poole. Aknast näeb männipuid ja Sõpruse puiesteed. Anna-Maria lapsepõlvekodu kunagised naabrid ei mäleta enam, millal täpselt hakkasid nad aru saama, et selles kodus, kus Anna-Maria kasvab, pole asjad korras.
1991. aasta 28. novembril, neljapäeva hommikul lahkus 40aastane Maie Ensling kodust. Ta elas Lasnamäel Katleri tänaval korteris number neli ja sõitis bussiga kesklinna tööle, Eesti Panga sööklasse. Sel õhtul enam Maie koju ei tulnud. Tema tütar Angela – tol ajal 20aastane – ei näinud teda enam kunagi.
Tänavu 3. aprillil sai Angela kõne: tal paluti tulla Tondil asuvasse politseimajja.
2021. aastal leiti Nõmmelt ühe eramaja hoovist kaevetööde käigus naise surnukeha. Nüüd selgus, et see on Maie.
Mõrvagrupi liikmed töötasid koos kümnete ekspertide ja arhivaaridega 22 kuud. Kasutusele võeti kriminalistika meetodid, mida varem Eestis kasutatud pole. Kõik selleks, et anda küsimus vastusele: mis juhtus 40 aastase Maie Enslinguga 31 aastat tagasi?
„Kõige mõnusam viis ukrainlasi toetada – mille puhul abi jõuab kindlasti kohalike inimesteni – on ikka turism,“ kinnitab turismiõppejõud ja -konsultant Mart Reimann. Intervjuu Eesti Ekspressile andis ta Ovrutši linnast Žõtomõri oblastis.
Reimann ise on pärast Ukraina sõja algust selles riigis autoroolis läbinud 30 000 kilomeetrit ja külastanud kõiki Ukraina oblasteid peale Krimmi. „Olen jõudnud juba niikaugele, et tutvustan Ukrainat ukrainlastele,“ sõnab ta. „Kui rindelähedane tsoon välja arvata, siis hukkus Ukrainas mullu liiklusõnnetustes rohkem inimesi kui venelaste pommirünnakutes.“
Suhetes kehtib kirjutamata reegel: kui tunned kellegi vastu intiimset huvi, tuleb veenduda, et teine pool on asjaga entusiastlikult nõus. Samas suunas liiguvad ka Eesti seadused.
„Vahel kardetakse, et nõusoleku küsimine tapab romantika,“ möönab Elise Rohtmets. Ta on eetika lektor, kes töötab Feministeeriumis huvikaitsjana, tegeleb just nõusoleku küsimustega. „Aga mis saab olla veel erootilisem kui see, et sa tead kindlalt, et teine inimene tahab just sind?“
Pekka Erelt kirjutab professor Jaak Kangilaski suurt tähelepanu äratanud raamatust „Minu elud“, kus paljud olulised küsimused jäävadki vastuseta.
„Kauaaegne EKA professor Jaak Kangilaski tunnistas oma raamatus „Minu elud“ üles, et oli aastakümneid olnud idanaabri sõjaväeluure GRU teenistuses. Tutvusin Kangilaskiga 1987. aastal, kui kirjutasin Vikerkaarele artiklit tema onust Ott Kangilaskist. Minu vanemad aga tundsid teda ülikooli ajast, 1960. aastate algusest. Kangilaski oli üks neist vähestest inimestest, kellega oli alati meeldiv kohtuda ja vestelda.
Muidugi tekitas teadasaamine, et oled 35 aastat tundnud inimest, kes polnud päris see, kellena ta end esitles, minus kahetisi tundeid ning olen Kangilaski peale palju mõelnud. Raamatut lugedes valdasid mind aga küsimused, millele ma ei ole saanud rahuldavat vastust. Kui suures ulatuses vastab kirjapandu tõele? Miks Kangilaski selle raamatu kirjutas?“
VIKTORIIN
President Arnold Rüütel tähistas 10. mail oma 95. sünnipäeva. Kuid kui palju presidendi ütlemistest ja tegemistest tead? Pane end proovile meie viktoriinis.
Boonuseks: rahulikku kuulamist
Ekspressi veebis ilmub igal nädalal ka kuulamist igale maitsele.
