Viikingilaevad, karuväravad ja sinimustvalge võidujumalanna

Kolmekümnendate lõpu Eesti riigi esindushooned olid tulvil kentsakat rahvusromantikat ja pompöössust. August Janseni maalid Toompea lossi Valges saalis on vaid üks näide sellest.

Üleriikliku kodukaunistamise kampaania ja ilusa Eesti ehitamise tähtsaks osaks said riigi esindushooned. Nende suursugusus ja monumentaalsus pidid näitama, et meie rahvas on võimeline enamaks kui troostitud agulikvartalid.

Sellisele madalale minevikule tuli selg pöörata. „Vene riik ei olnud suuteline meile ehituslikku eeskuju andma,“ võttis asja kokku arhitekt Johann Ostrat, mees,kes tõi Toompea lossi Valgesse saali antiikmaailma ja pseudomütoloogia hõngu.

Toompea kui valitsuskeskuse ümberkujundamise arhitektiks valiti Alar Kotli, kelle visioon aastatest 1936-37 nägi ette Nevski katedraali ja veel mõne hoone lammutamist. Nende asemel pidid Toompea Lossi platsi ümbritsema uued berliinilikud riigihooned. Kadriorgu aga rajati presidendilinnak.