Priit Rebane - mures Eesti tuleviku üle

Mullu koos venna Peeter Rebasega Eesti Aasta Ettevõtja tiitli pälvinud Priit Rebane leiab, et Eesti vajab konkurentsivõime säilitamiseks olulisi reforme.

Mida on teile tähendanud eesti aasta ettevõtja tiitel?
See on tähendanud tunnustust meie ettevõtte 20 aasta tööle ning laiemalt loovmajaduse sektori ettevõtlusele Eestis. Ei oska otseselt öelda, kuidas see meie äri mõõdetavalt on mõjutanud, kuid pikemas perspektiivis lisab hea maine kindlasti usaldust ja väärtust meie ettevõtmistele.

Kuidas hindate eesti ettevõtluse tervist?
Ettevõtluse tervis Eestis ei ole just väga kiita, kuigi see on oluliselt parem kui mõnes päris stagneerunud riigis. Me oleme harjunud pingutama enam kui vana Euroopa ja sellest on kindlasti
kasu. Samas oleme väike riik perifeerias: väike siseturg ja kaugus keskustest teevad laienemise ja suurte rahvusvaheliste ettevõtetega konkureerimise raskeks.
Muretsen peamiselt selle üle, kuhu me riigina edasi läheme. Järgmise 10 aasta visioon, mis hõlmab riiklikul tasemel palju enamat kui lihtsalt ettevõtlust, peaks sisaldama järgmisi asju:

• Esiteks kontsentreerumine ja konkreetsete valdkondade toetamine. Me oleme väike maa. Läbi löömiseks peame koondama resurssi. Ainuke valdkond, millele ma täna riigi toetust näen, on IT.
  Aga kuhu veel võiks panustada? Miks ei võiks me olla regionaalne meditsiinikeskus, selle asemel et meie arstid Skandinaaviasse jooksevad? Meditsiinis peaks valitsema konkurents. Tahan patsiendina otsustada, kellele ma raha viin, kelle teenus on parem.
  Eelistatud valdkondi võiks meil olla mitmeid. Peaasi, et valdkond tooks korralikku lisandväärtust.
  
• Teiseks haldusreform - meie ametnikkonna ülalpidamise kulud on väga suured, kui kõrvutada neid suhtarvudes sisemajanduse koguprodukti vms näitajaga. Olukorras, kus elanikkond vananeb, pole see jätkusuutlik. Ühel või teisel moel peame valdasid liitma ja muude ametnike aparaati vähendama. Kui selle tulemus on õhem riik, siis olgu nii. Niikaua kui see pole järeleandmine julgeolekus, hariduses ja tervishoius, ei teki sellega suurt probleemi. Eesmärk peaks olema vähendada kogu avalikku haldust 25-33 protsendi ulatuses.
• Kolmandaks ülereguleerimine - majanduses oleks vaja mitmeid asju lihtsamaks teha. Ülereguleerimine on Euroopa Liidu üldine probleem. Üks maks või regulatsioon eraldi seda ei ole, kuid kõik koos tervikuna on probleemiks. Lõpuks väljendub kõik see kokku meie konkurentsivõime langusena.
• Neljandaks, võõrtööjõu sissevool tuleb meil igal juhul. Meil on tegelikult valida, kas tuleb odava või kalli ja koolitatud tööjõu sissevool. Valiksin viimase. Haritud ja kõrge palgaga spetsialistide tulek looks palju toetavaid töökohti ja elavdaks majandust. Sotsiaalmaksu lagi on oluline teema, kuid teemaks on ka spetsialistide siiatuleku lihtsustamine. Meil oleks mõtet valida intelligentse majanduse mudel, muidu libiseme peatselt jäädavalt Kolmandasse Maailma.
• Viiendaks suhtumine võõrastesse ja vähemustesse. Võõrastel ei ole täna lihtne Eestisse tulla ja siin elada. Meil on probleeme suhtumisega nendesse, kes ei vasta enamuse arusaamale "keskmisest eestlasest". Pealegi on siin ka põhjamaine kliima, mis sügisel ja talvel hambaid näitab. Peaksime hoopis topelt pingutama, et kõik end siin hästi tunneksid.
  Kui tahame, et meil oleks jätkuv majandusareng ja targa majanduse keskus, siis tasuks kaaluda ametiasutustes osaliselt inglise keelele üleminekut. Võimalik, et täna saab meil juba kõik asjad inglise keeles ajada, aga see oleks väljastpoolt vaadates märgiline, kui seda riigi tasemel lubatakse.
• Kuuendaks maksukeskkond - see peaks olema stabiilne ja otsused tuleb teha pika planeerimisega ühise arutelu tulemusena. Pikk planeerimine ei ole paar kuud, mida viimasel ajal oleme näinud, vaid mõõdetav aastates.
  Eestis on täna maksud maailma mastaabis liiga kõrged. Edasine tõstmine viiks ettevõtluse lahkumisele sinna, kus on odavam ja lihtsam. Riik peab mõistma, et kulusid tuleb kärpida. Me ei saa enam suurendada maksutulu lihtsalt seadusi kirjutades ja makse tõstes.

Käisite Monacos EY World entrepreneur of the Yeari finaalgalal. Muljed?
Monaco atmosfääri võib üldiselt kirjeldada nii, et sinna tulevad enamasti kokku edevad inimesed, et end üksteisele näidata. Aasta Ettevõtja finaali tarvis oli siiski kogunenud veidi teistsugune seltskond - palju asjalikke, pragmaatilisi ja mitte eriti edevaid ettevõtjaid üle maailma.
Üritus oli hästi korraldatud ja graafik üpris tihe. Palju oli suhtlemist meedia, teiste osalejate ja kohtunikega. Leidsin mõned uued tuttavad, kuigi meie valdkonnast oli vaid paar osalejat.
Usun, et traditsiooniliste majandusharude ettevõtjad leiavad sealt kontakte ja parema ligipääsu uutele turgudele.

Peeter Rebane: Eestis valitseb sallimatus ja kiusamine

"Aasta Ettevõtja tiitlil on kindlasti kaudne mõju mõju meie ärile, sest tegemist on ju ennekõike tunnustusega igale meie kolleegile, igale BDG grupi töötajale. Mulle isiklikult on see märgilise tähendusega tiitel, mis saadab olulise sõnumi kõigile Eesti geinoortele ja samasoolistele peredele. Sõnumi, et hoolimata Eestis valitsevast üldisest sallimatusest ja kiusamisest võib iga geiteismeline siiski enda üle uhke ja kindel olla, teades, et ka tal on võimalik elus kõike saavutada ning oma elu nii elada, nagu ta ise oma südames õigeks peab."