Kuidas Kersti Kaljulaid noolis Euroopa Liidu ühte tippametit ja sellest napilt ilma jäi
Euroopa Kontrollikojas Eestit esindav Kersti Kaljulaid räägib, et:
 ta jäi napilt ilma juhtivast ametikohast Euroopa Liidus;
 isegi suure palgaga inimene ei jõua Luksemburgis kinnisvara osta;
 pooleteise aasta pärast kavatseb ta naasta Eestisse;
 euroraha kulutamisel pööratakse liiga palju tähelepanu reeglite täitmisele, mitte tulemustele;
 Tartu Ülikoolis on võrreldes Lääne ülikoolidega liiga palju töötajaid ja lokkab ebaefektiivsus.
Kas Luksemburgis on palju parem elada kui Eestis?
Ei ole.
Miks?
Luksemburgis ümbritseb sind tohutu keelte paabel. Sa ei tea kunagi, kui kellegi poole pöördud, milline on tema lemmikkeel. Äärmiselt tavaline on igapäevases suhtluses esitada küsimus: “English? Deutsch? Français?” Valid suhtluskeele ja alles siis hakkab elu peale.
Kogu aeg arvestad, et võib-olla pead selgitama midagi – näiteks arstile, mis sul viga on – teises keeles, mida sa nii hästi ei tunne.See on Luksemburgis üldine, sest luksemburgi keelt räägib vaid umbes pool rahvastikust.
Mulle ei tule võõrkeeled lihtsalt ja see osa Luksemburgi elust on mulle väsitav.
Riigikontroll teatab oma viimases aruandes, et põhikooli õpetaja keskmine kuupalk Luksemburgis oli tunamullu 6767 eurot, Eestis 1019 eurot. Vahe on märgatav.
See on keskmine palk. Kui meil Eestis saavutab õpetaja tööturule sisenedes väga kiiresti palgalae, siis seal saab 30 aastat töötanud õpetaja kindlasti kaks korda rohkem palka kui alustav õpetaja.
Luksemburgis oli sel aastal suur pahandus, sest riik tahab vähendada õpetajate palku ja inimesed ei taha sellega sugugi nõus olla.
Võrreldes naaberriikidega – Belgia ja Prantsusmaa näiteks – on Luksemburgis õpetajate palgad oluliselt kõrgemad.
Kui sa üürid 2–3 magamistoaga kodu (ma ei tea väiksemate kodude hindu, sest mul on suur pere)...
Sul on neli last.
Jah. Ja pole mingi ime, et pead maksma ainuüksi 2500 eurot kuus üüriks. Lisanduvad elekter, vesi, prügimajandus. Pere peab sageli kulutama 100 eurot öö kohta, et neil oleks lihtsalt katus pea kohal.
Kas Kontrollikoda maksab hästi?
Nii Euroopa Komisjonile kui ka Kontrollikojale kehtib Euroopa Liidu personalireeglistik. See näeb ette korralikke palku.
Siim Kallas rääkis ühes usutluses, et ta teenis volinikuna väga hästi, aga ka kulud olid suured. Maive Rute tunnistas, et tal on Brüsselis kinnisvara, mis neelab meeletult raha.
Mul ei ole Luksemburgis kinnisvara. Ma olen kogu aeg üürinud. Selles mõttes olen rumal. Ma pole ära kasutanud seda, et seal on kinnisvara hinnad viimase kümne aasta jooksul kõvasti tõusnud.
Aga kui ma sinna läksin, poleks ma saanud endale Luxembourgi linnas elamist lubada. Oleksin jaksanud osta kinnisvara umbes 30 km kaugusel linnast, sest Eestist tulijana poleks ma saanud teha mõistlikku sissemakset. Oleksin pidanud võtma kinnisvara tagatisel 100 protsenti laenu.
Saanuksid osta kinnisvara pigem piiri taga Prantsusmaal või Saksamaal?
Või Luxembourgist põhja pool. Või endistes kaevanduspiirkondades.
Kuidas näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Hommikul kõnnin ühe lapsega kooli, mees viib teise lapse. Siis lähen tööle. Pikka aega olen olnud Kontrollikoja metoodikakambri liige. See tähendab pikki arutelusid kolleegidega, kuidas nad oma auditeid täpselt teevad. Et me teeksime kõik ikka ühtemoodi ega avaldaks aastaaruandes õunu ja apelsine, vaid ikka õunu.
Kui on vaja mõne auditi leide tutvustada parlamendile või mõnele volinikule, sõidan Brüsselisse, vahel ka Strasbourgi. Strasbourgis on volinikel tavaliselt rohkem aega rääkida. Mul on kombeks minna voliniku juurde ka siis, kui audit algab. Rääkida, mis on ta poliitilised eesmärgid.
Kui palju volinikud sind kuulavad?
Loomulikult kinnitab iga auditeeritav, et talle meeldib väga, kui talle antakse soovitusi, mida teha. Kuid esimese kahe-kolme aasta järel oli mul tunne, et ükskõik mida me raportitesse kirjutame, ega väga palju ei muutu. Eriti mis puudutab finants- ja vastavusauditeid.
Aga tagantjärele näen, et palju asju on muutunud. Näiteks suurem tähelepanu Euroopa Liidu eelarveraha kasutamise tulemuslikkusele on valdkond, kus meie tegevusest on olnud abi.
Kas Kontrollikojas on raske tõusta päris tippu?
Ma tahtsin sinna jõuda. Jõudsin kaunis lähedale.
Meie majapidamises on aastaaruande eest vastutav liige see, kes Kontrollikoja presidendi kõrval kõnnib, aastaaruannet esitleb, Ecofinis (ELi rahandus-, majandus- ja eelarveministrite nõukogu – EE) käib.
President pakkus mulle seda kohta. Ma võtsin koha vastu, et kui aeg jõuab sinnamaani ja toimuvad presidendivalimised, saaksin kandideerida.
Rääkisin presidendile, et see oleks hea näide, kuidas meil pole organisatsioonis klaaslage, ka naised saaksid kandideerida kõrgetele kohtadele.
Kuid president on endiselt portugallane Vítor Caldeira.
Ta otsustas ise kandideerida. Kolmandat korda. See tuli mulle üllatusena. Mulle tundus, et kui oled kuus aastat organisatsiooni juhtinud, tahaks küll jalga puhata.
Vítor Caldeira on väga tubli, väga vapper ja vastupidav.
Olin veetnud neli aastat teadmisega, et olen parim alternatiiv ametisolevale presidendile. Olin tema parem käsi, tema aastaaruande eest vastutav liige, kuulusin kõigisse töögruppidesse, mis tegelevad Kontrollikoja struktuurireformiga.
Mis puudu jäi?
Ma ei tea.
Mainisid sugu.
Mu kolleegid ei pidanud seda nii väga oluliseks. Kui Caldeira otsustas kolmandat korda kandideerida, tuli see kolleegidele hea üllatusena. Järelikult oli siis niimoodi hästi. Ma pole seepärast kibe ja õnnetu. Aga ma ei ütle ka, et ma pole Kontrollikoja 28 liikme seas silma paistnud ja olen sulandunud halli massi.
Aga see, miks ma võtsin teise mandaadi ja olen seal olnud nüüd juba 11 aastat, jäi saavutamata.
Su ametiaeg Kontrollikojas lõpeb 30. aprillil 2016. Mida sa edasi teed?
Ei tea. Tegelikult ka.
Kas sind tõmbaks töö Euroopa Komisjonis? Su endine kolleeg Iirimaalt Máire Geoghegan-Quinn lõpetas just töö teadusvolinikuna.
Mu kolleeg läks väga kiiresti ära jah. Vahepeal oli president Caldeira nii Portugali kui ka Iirimaa esindaja, sest iirlased ei saanud kiiresti uut liiget nimetatud.
Arvan, et on asju, millest oleks Euroopa Komisjonis töötades kasu. Aga mul on väsimus välismaal elamisest.
Nii et Eesti pole sulle liiga kitsaks jäänud?
Minu jaoks küll ei ole. Minu jaoks on Eesti väike ja armas koht. Mul pole olnud kunagi varianti, et ma ei tule tagasi, isegi mu väiksemad pojad tahavad tagasi Eestisse.
Kas sulle makstakse pärast lahkumist veel kolme aasta jooksul hüvitist?
Mulle makstakse teatud kompensatsiooni selle eest, et ma ei töötaks Euroopa Liidu raha kasutamisega seotud ametites. Huvitaval kombel ei ole poliitiline tegevus keelatud.
Olid enne Kontrollikotta tööle asumist Isamaaliidu liige. Mida sa IRLi praegusest poliitikast arvad?
Kui läksin Kontrollikotta tööle, küsisin, kuidas on õige käituda. Máire ütles, et astu parteist välja!
Astusin parteist välja ka oma mõtetes.
Aga siiski – kooseluseadus? Toetad, oled vastu?
Toetan jah.
Sind ei häiri, et elad riigis, mille peaminister Xavier Bettel kihlus oma meessõbraga?
Ei, mind ei häiri, et Luksemburgi peaminister ja ühe meie naaberriigi välisminister on homod.
Kui IRL või mõni teine partei teeks sulle märtsivalimiste järel ettepaneku asuda ministriks, kas kaaluksid seda?
Valimised on 2015. aastal, minu mandaat Kontrollikojas lõpeb 2016.
Mul on selline tunne, et kui ma käisin 2010. aastal Euroopa Parlamendis ja ütlesin, et ma tahan saada teist mandaati, siis mul ei kõlba öelda, et ma sain parema pakkumise.
Kes võiks olla järgmine Eesti esindaja Kontrollikojas?
Ma ei tea. Selle otsuse teeb valitsus. Esimesel korral, 2004. aastal tegi rahandusministeerium ettepaneku. 2010. aastal käisime mina ja Siim Kallas – meie nimetamine juhtus ühele ajale – kuulamisel Riigikogu Euroopa asjade komisjonis, kes andis meile samuti oma toetuse.
On sul mõni favoriit? Ülle Madise?
Mul ei ole favoriiti. Kontrollikojas on inimesi, kes on ekspoliitikud; inimesi, kes on juristid; inimesi, kes tulevad rahvuslikest kontrolliasutustest. On endisi riigikontrolöre; on neli endist europarlamendi liiget. Valik on väga lai.
Kas Eesti kasutab euroraha paremini kui ülejäänud Euroopa?
Eestlased teevad samamoodi riigihangete ja riigiabiga seotud vigu. Ka raha kasutamise tulemuslikkust ei saa liiga kiita. Mis puudutab raha juriidiliselt korrektset ärakasutamist, siis Eestil on väiksem veamäär kui Euroopa Liidu riikidel keskmiselt.
Kontrollikoja aastaaruanne ütleb, et üldine veamäär oli väljamaksete puhul mullu 4,7 protsenti ehk mingi veaga on seotud iga kahekümnenda euro väljamaksmine. Miks on vigu nii palju?
Reeglid on keerulised. Ka põhjendamatud, isegi kõigi reeglite täitmine ei tähenda hea tulemuse saamist. Raha saamise reeglid ei mõõda tulemust.
Milline on kõige räigem euroraha laristamise näide?
Seniajani kehtis põhimõte, et kui keegi tegi mingi rumaluse või ei korraldanud väga suurele projektile näiteks riigihanget või tegi hanke pooleks, et mahtuda mingitesse piiridesse, siis ei järgnenud sellele mingisugust karistust. Ülesanne oli: proovi uuesti! Kogu aeg veeretasid uuesti täringut. Kontrollikoda juhtis sellele probleemile kogu aeg tähelepanu. Nüüd lõpuks jõudsime sinnani, et see mäng pole lõputu. Kui Komisjon leiab vea, siis riik enam raha ei saa.
Kas siinsed poliitikud on adunud, et ühel hetkel võib Eesti muutuda netomaksjaks? Et enam ei tule Brüsselist rahajõgesid, vaid me hakkame ise sinna raha maksma.
Jah. Ma arvan, et nad ootavad seda pikisilmi. Sest kui oled netomaksja, siis see tähendab, et su elujärg on hea.
Üleminekuaastad tulevad muidugi rasked, sest netomaksjatel on tunduvalt vähem Euroopa Liidu raha kasutada. See on selge.
Oled Tartu Ülikooli nõukogu esimees. Kas ka ülikool sõltub liiga palju eurorahast?
Ülikool ei sõltu otseselt eurorahast, sest õppetegevust rahastab haridusministeerium. Haridusministeerium vastutab, et Tartu ülikoolist tuleksid bakalaureused, magistrid ja doktorid.
Ülikool on saanud väga palju infrastruktuuri investeeringuid.
Ja loomulikult on teaduspoole eelarve väga projektipõhine. Palju sellest rahast on Euroopa Liidu raha.
See pole iseenesest halb, sest siis saame olla teaduses suuremad, kui me oleme. Aga projektipõhist elu on raske elada. Lõpeb projekt ära, mis minust saab? See on inimlikult raske.
Urmas Varblane rääkis hiljuti, et paneme palju raha betooni, aga inimeste palgad on napiks jäänud.
On õige, et ülikooli keskmine palk on Eesti keskmise suhtes langenud. Ülikool on olnud vähem efektiivne.
Rektor Volli Kalm ütles nõukogu koosolekul, et kui me võrdleme end teiste ülikoolidega, siis tundub, et meil on ka töötajaid pisut rohkem.
Sa oled ka ülikooli ajakirjas kirjutanud, miks paljudes Lääne-Euroopa ülikoolides on töötajate arv sama üliõpilaste arvu juures väiksem kui meil ja need ülikoolid ei paista pingeridades meist kehvemad. Näiteks Galway ülikoolis Šotimaal on 2460 töötajat, Tartus 3748. Kas Tartus hakkab välkuma kärpekirves?
See on ülikoolipere otsus. Mina võin nõukogu esimehena juhtida tähelepanu, et teie palgad langevad Eesti keskmise suhtes, aga ma ei saa otsustada, mida teha.
Võib-olla nad loodavad, et õnnestub Euroopa Liidust rohkem raha koju tuua teadustöö rahastamiseks. Kuid ka Teaduste Akadeemia uus president arvab, et see plaan on väga riskantne ja pigem on oodata teadusraha osas kahanemist.
Ülikooli reform on vajalik?
Kindlasti on see vajalik, mida Volli Kalm on koos senatiga otsustanud teha.
Samas ei valda eestlased eriti hästi ITKd, ülikoolist saadud teadmised unustavad nad ka üsna kiiresti. Meil on midagi viga.
Eestlastel on vähem täiskasvanuõpet ja vähem koolituspäevi kui teistes riikides. Muidu ei unustaks nad teadmisi kiiremini ära. Ülikoolide hooneid ja aparatuuri tuleb kasutada rohkem täiskasvanute õppeks.
