Ajuteadlane: Tuleb mõelda, kuidas aju paremini hoida

Me tihtipeale alahindame aju, sest me ei tea ega ole kunagi mõelnud, mida kõike aju tegema peab, ütleb ajuteadlane Jaan Aru (30).

aan Aru töö käib kahe linna vahet – Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis uurib ta muu hulgas, kuidas tehisintellekt Deep Mind õpib erinevaid Atari arvutimänge mängima – just nagu inimlaps. Tallinnas,

Talis Bachmanni

laboris on töös aju elektrilise aktiivsuse (

EEG

) uuringud ja aju stimuleerimine magnetväljaga.

“Sellega saab inimese aju teatud funktsioone lühidalt häirida või mõnda funktsiooni ka parandada. Tunduvalt parem ja meeldivam kui lobotoomia (ajuoperatsioon – toim.),” lausub ta harulist riistapuud – magnetpooli, millega laboritoakeses inimese aju magnetiga mõjutatakse – käest pannes.

Kas inimene saab aru, kui tema aju magnetsutsakaga mõjutate?

Üldiselt jah. Aga oleme teinud katseid ka magavate inimestega. Nad eelnevalt teavad, katse on kokku lepitud.

Katsed magavate ­inimestega, peab tunnistama, on väga kangelaslikud nii katseisiku kui tegija jaoks. Teadlase töö ei ole meelakkumine, peab öösel siin istuma ja magnetpooli hoidma ja sellega peab kaks tundi katsealuse aju töötlema. Kui inimene magama ei jää, läheb kauem.