Tervisekuninga piinad

Üllar Lanno viljatu võitlus ekstöötajate vastu teeb Eestit pisemaks. Võib-olla ka haigemaks.

Jõulu eel sai terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar kinga. Kas asja eest või mitte, otsustage ise – ta läks „Kuuuurija“ saatesse, peitis oma näo pimedusse ja rääkis moonutatud robotihäälel, et valitsuse ja sotsiaalministeeriumi ja tema tööandja, terviseameti plaan kogu Eesti vaktsineerimiseks on haledavõitu. „Õieti polegi teist“ oli tema sõnum Tõnissoni ehk Oskar Lutsu sõnadega öeldes.

Aeg on näidanud, et Saarel oli õigus. Alles avalikkuse terav kriitika ja pidev surve on vaktsineerimise hammasrattad korralikult käima pannud.

Lahti lasti ka üks tema alluv, meedianõunik Eike Kingsepp – suhtlemise eest oma endise ülemusega.

Ideaalmaailmas võiks Eesti olla ju avatud ühiskond, kus ka tippametnikud julgevad kättemaksu kartmata öelda, mida nad ühest või teisest sammust arvavad. Vormi, tooni ja kanali asjus – küllap saaks teha paremaid valikuid, kui tegi Saar. Mis seal salata, eks temagi töö terviseametis tekitas mõnikord rohkem küsimusi, kui andis vastuseid.