Pantvangitehingu telgitagused: kuidas Iisrael ja Hamas salarakukese abil ebatõenäolise kokkuleppeni jõudsid

Nädalaid kestnud haprad läbirääkimised viisid lõpuks pantvangide vabastamiseni. See lugu kirjeldab, mis toimus telgitagustes.

Kaadrid kinni võetud pantvangidest – paljud neist teismelised ja nooremad –, keda vangistajad nutu ning anumise saatel minema sõidutasid, oli sama ahistav vaatepilt kui näha Hamasi poolt maha jäetud surnukehi.

7. oktoobril aset leidnud Iisraeli tsiviilisikute tapmise eesmärk oli külvata hirmu Iisraeli teadvusesse ning lüüa sellesse haav, mis ei paraneks. Pantvangide võtmise mõte oli teine: Iisraeli kättemaksu pidurdamine ja Iisraeli vanglates viibivate palestiinlaste väljavahetamine. Seitse nädalat hiljem on ilmne, et see on toiminud selgelt paremini kauplemis-, mitte heidutusvahendina.

Gazas oli hinnanguliselt 240 pantvangi, kuid see ei peatanud Iisraeli maavägede pealetungi 27. oktoobril ega välistanud Gaza intensiivset ja halastamatut pommitamist. Alles nüüd, peaaegu kuu aega hiljem, lepiti kokku neljapäevane vaherahu: väidetavalt hetkel, kui see sobis Iisraeli kaitseväele. Relvarahu on küll mõne päeva võrra pikendatud, kuid Iisrael pole jätnud kahtlust, et sõda jätkub.

Mõni päev pärast 7. oktoobrit võttis Katari kuninglik perekond, kes on pikka aega võõrustanud Hamasi esindajaid Dohas, ühendust USA administratsiooniga, et luua pantvangiküsimuses Katari-USA-Iisraeli töörühm.