Endise justiits- ja siseministri hinnangul kinnistab Von Krahli lavastus „Kindlates kätes“ vaatajate polaarsust – Reformierakonna patoloogilised vihkajad saavad kindlust, et on õigel teel, ning patoloogilistel valijatel kinnistub usk oma lemmikutesse.
NO99 lavastus „Ühtne Eesti suurkogu“ aitas võimule EKRE? Lavastus „Savisaar“ aga ennustas Keskerakonna juhi poliitilist langust? Areen uurib, kuidas on poliitteater põimunud poliitreaalsusega.
„Olen saanud teatriga seotud kire järjest rohkem rahuldatud õpetades ja lavastades,“ lausub näitleja Tambet Tuisk, kes sarjaga „Varastatud lootus. Armukelm“ teeb režissööridebüüdi. Teda portreteerib Tiiu Suvi.
Kas teile on tuttavad sellised tunnete terminud nagu etterath, watashiato või hiybbprqag? Veidraid kahetsustermineid ja nende poeetilisi tähendusi näitleja Grete Jürgensoni elus ja lavastuses „Abrakadabra“ kaardistab Katariina Libe.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
Sellest, milliseid arusaamatusi võib ette tulla pöidlaküüdiga reisides, kirjutab Mari-Liis Lill.
NÄITLEJA SUVEÖÖS | Näitlejanna Klaudia Tiitsmaa kirjutab sellest, kes, mis ja miks tal suveöösel magada ei lase.
„Olen mõelnud, et see on normaalne, kui ma ühel hetkel enam kellelegi huvi ei paku,“ ütleb Tõnis Niinemets. Praegu veel pakub ja väga.
NÄITLEJA SUVEÖÖS | Laura Võigemast kirjutab suveöötunnist, mida ta pelgab – tunnist, kui öö hakkab päevaks muutuma.
Draamateatri teine tänavune suvelavastus „Üks helevalge tuvi“ näitab, et müüt mugavuspagulusest võiks jääda minevikku, leiab Andrei Liimets.
NÄITLEJA SUVEÖÖS | Jaaniööimedesse usutakse igal pool, igal ajal. Aga selleks, et imesid märgata, tuleb olla hetkes, mis eeldab tähelepanu koondamist, ning see on paras väljakutse, kirjutab näitleja Ursula Ratasepp.
„Näitleja suveöös“ on Areeni sellesuvine rubriik, mille avaosas kirjutab näitlejanna Maarja Mitt-Pichen kolmest erilisest suveööst.
„Rahamaa“ hoidub kategoorilistest moraalsetest hinnangutest. Seda võiks pidada autoripositsiooni nõrkuseks, ent ka lavastaja Toompere juuniori tugevuseks, kirjutab Andrei Liimets.
„Enam pole ühte tõde, millest lähtuda. See on andnud inimestele vabaduse, aga ka vastutuse selekteerida, mis on oluline ja mis mitte,“ ütleb lavastaja Mart Kangro.
Teatrit NO99 enam ei ole ja Linnateatris on segased ajad, seega pealinna ärksam teatripublik koondub nüüd Draamateatrisse. Mis on selle teatri heade aegade põhjuseks – massipsühholoogia, mitmekesine repertuaar, hea juhtimine või lihtsalt õnn? Asjaosalised avavad tagamaid.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimesed räägivad sellest, millest nad tavaliselt ei räägi.
Oktoobri keskel Viimsi Artiumis esietendus teatritükk „Lennart. Pöördtooliaastad“, mis võeti väga menukalt vastu. Müügile on tulnud nelja uue mängupäeva piletid: 23. ja 24. aprill, 15. ja 16. mai, igal õhtul algab etendus kl 19.
Prantsuse õukonda kujutav seiklusdraama Õisu mõisas võlub paigavalikuga ja näitlejate mängurõõmuga.
Rakvere teatri „Robin Hood“ on üks neid lavastusi, ilma mida nägemata ei saa selle suve teatrielamustest pilti koostada. See on võimas, kaasakiskuv, üle aegade vaatav ning lisaks väga ilus.
