Andrei Hvostov vaatas Von Krahli lavastust „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ ja Ekspeditsiooni „Leviaatanit“ ning leiab, et need on lood ühest ja samast asjast.
„Inimesed ei saa aru, kui keeruline on olla kõrgetes kontsades, lateksis ja maskiga,“ ütleb STLis esimest soololavastust „Flex“ tegev etenduskunstnik Peeter Kormašovile.
Andrei Hvostov käis vaatamas ulmeklassika värsket lavastust, saades tugeva laksu kaamoseaja hallusega võitlemisel.
Umbes 12 kuud tagasi uuris Anne Vetik Tartu 2024 loovjuhilt Kati Torpilt, mis Tartut ja Eestit ees ootab. Nüüd on aeg otsad kokku tõmmata ja rääkida sellest, mis siis tegelikult toimus.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
„Olen saanud teatriga seotud kire järjest rohkem rahuldatud õpetades ja lavastades,“ lausub näitleja Tambet Tuisk, kes sarjaga „Varastatud lootus. Armukelm“ teeb režissööridebüüdi. Teda portreteerib Tiiu Suvi.
Kas teile on tuttavad sellised tunnete terminud nagu etterath, watashiato või hiybbprqag? Veidraid kahetsustermineid ja nende poeetilisi tähendusi näitleja Grete Jürgensoni elus ja lavastuses „Abrakadabra“ kaardistab Katariina Libe.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
24. septembril piketeerisid teatritöötajad Stenbocki maja ees kultuuritöötaja põhipalga külmutamise vastu. Et kultuurivaldkond on alarahastatud, selle vastu ei vaidle keegi. Küll aga ei võtnud kõik näitlejad piketist osa. Areen uurib, miks.
Draamateatri laval ekspluateeritakse veel kord Bulgakovi suhet diktaatoriga. Aga seal on veel palju muudki. Liiga palju, leiab Andrei Hvostov.
„Me ei oska käituda surmade, haiguste, katkenud raseduste korral,“ ütleb Urmas Lennuk, kes lavastas Maarja Kangro isikliku kogemust peegeldava romaani „Klaaslaps“.
„Eestis süstitakse naistesse pidevalt enesekriitikat. Berliini kolides tundsin tohutut vabanemistunnet, sest seal on kõik sellised, nagu tahavad,“ ütleb Linda Vaher.
Sellest, milliseid arusaamatusi võib ette tulla pöidlaküüdiga reisides, kirjutab Mari-Liis Lill.
NÄITLEJA SUVEÖÖS | Jaaniööimedesse usutakse igal pool, igal ajal. Aga selleks, et imesid märgata, tuleb olla hetkes, mis eeldab tähelepanu koondamist, ning see on paras väljakutse, kirjutab näitleja Ursula Ratasepp.
„Näitleja suveöös“ on Areeni sellesuvine rubriik, mille avaosas kirjutab näitlejanna Maarja Mitt-Pichen kolmest erilisest suveööst.
„Rahamaa“ hoidub kategoorilistest moraalsetest hinnangutest. Seda võiks pidada autoripositsiooni nõrkuseks, ent ka lavastaja Toompere juuniori tugevuseks, kirjutab Andrei Liimets.
„Lätis on olukord seoses venekeelse teatriga palju radikaalsem. Lätlaste sügavat nõukogude traumat ei ole läbi töötatud, selle üle ei ole arutletud,“ räägib Vene Teatri loominguline juht Dmitri Petrenko.
Vene Teater on olnud juba mõnda aega üldsuse teravdatud tähelepanu all. Teatrit on süüdistatud Kremli-meelsuses ja ükskõiksuses sõja suhtes. Kuidas näevad aga selle maja töötajad olukorda?
6. juunil esietendub Draamateatri rahapesust rääkiv lavastus „Rahamaa“, mis teksti autori Mehis Pihla sõnul on kui uusrikka anekdoot. Moraalsetest valikutest, inimlikest motiividest ja sellest, kuidas lavastuse tekst kokku pandi, räägivad lisaks Pihlale ka lavastaja Hendrik Toompere juunior ja peaos...
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
„Enam pole ühte tõde, millest lähtuda. See on andnud inimestele vabaduse, aga ka vastutuse selekteerida, mis on oluline ja mis mitte,“ ütleb lavastaja Mart Kangro.
Rakvere teatri „Robin Hood“ on üks neid lavastusi, ilma mida nägemata ei saa selle suve teatrielamustest pilti koostada. See on võimas, kaasakiskuv, üle aegade vaatav ning lisaks väga ilus.
