Ellen Niitu kehastav Marika Barabanštšikova: luban endale igal aastal uuesti, et ma ei mängi enam kunagi (1)
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
Lavastaja Lauri Lagle: kui muu maailm tegeleb kultuuri toetamisega, siis meil tegeletakse kultuurilt autoriteedi ära võtmisega (135)
„Kui kõik jääb raha taha, sõltub rahast, siis kaob kunstis julgus võtta riske ja esprii,“ leiab näitleja ja lavastaja Lauri Lagle. Ta räägib oma viimasest lavastusest „Leviaatanist“, kultuuri rahastamisest, väiketeatrite olukorrast ja paljust muust.
Lavastuse „Ühiskondlikult kahjulik element“ suurim murekoht on üksluisus, kuigi teemad on aktuaalsed, leiab Emel-Elizabeth Tuulik.
Andrei Hvostov: kiidan heaks – nii „Leviaatanis“ kui ka lavastuses „Kindlates kätes“ irvitatakse publiku üle (10)
Andrei Hvostov vaatas Von Krahli lavastust „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ ja Ekspeditsiooni „Leviaatanit“ ning leiab, et need on lood ühest ja samast asjast.
Üüve-Lydia Toompere: Fetiši puhul huvitab mind anonüümsus. Lydia on tänapäeva maailmas liiga vähe (18)
„Inimesed ei saa aru, kui keeruline on olla kõrgetes kontsades, lateksis ja maskiga,“ ütleb STLis esimest soololavastust „Flex“ tegev etenduskunstnik Peeter Kormašovile.
Poliitilise teatri mõjud. „Suur osa poliitilisest eliidist uskus siiralt turunduslikku juttu, mida nad rääkisid“ (34)
NO99 lavastus „Ühtne Eesti suurkogu“ aitas võimule EKRE? Lavastus „Savisaar“ aga ennustas Keskerakonna juhi poliitilist langust? Areen uurib, kuidas on poliitteater põimunud poliitreaalsusega.
Reformierakonna liige ja riigikogulane kirjutab, et inimese eluohtlikusse liiklusõnnetusse sattumisest kabareenumbri tegemine pole naljakas, vaid nõme.
Andres Anvelt Reformierakonna missast: kogenud poliitikust vaataja võib avastada vägagi isiklikke rünnakuid (28)
Endise justiits- ja siseministri hinnangul kinnistab Von Krahli lavastus „Kindlates kätes“ vaatajate polaarsust – Reformierakonna patoloogilised vihkajad saavad kindlust, et on õigel teel, ning patoloogilistel valijatel kinnistub usk oma lemmikutesse.
Tambet Tuisk aastatetagusest keerulisest ajast: olen tänulik, et ma seda „lotovõitu“ ei saanud
Intervjuu„Olen saanud teatriga seotud kire järjest rohkem rahuldatud õpetades ja lavastades,“ lausub näitleja Tambet Tuisk, kes sarjaga „Varastatud lootus. Armukelm“ teeb režissööridebüüdi. Teda portreteerib Tiiu Suvi.
Kas teile on tuttavad sellised tunnete terminud nagu etterath, watashiato või hiybbprqag? Veidraid kahetsustermineid ja nende poeetilisi tähendusi näitleja Grete Jürgensoni elus ja lavastuses „Abrakadabra“ kaardistab Katariina Libe.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
24. septembril piketeerisid teatritöötajad Stenbocki maja ees kultuuritöötaja põhipalga külmutamise vastu. Et kultuurivaldkond on alarahastatud, selle vastu ei vaidle keegi. Küll aga ei võtnud kõik näitlejad piketist osa. Areen uurib, miks.
ARVUSTUS | Draamateatri lavastus on karje keset õudusunenägu. Karje, mis ei jõua nendeni, kelle kõrvadele see on mõeldud (14)
Draamateatri laval ekspluateeritakse veel kord Bulgakovi suhet diktaatoriga. Aga seal on veel palju muudki. Liiga palju, leiab Andrei Hvostov.
INTERVJUU | Tõnis Niinemets: kõige rohkem sain postkasti kirju siis, kui tegin Eesti Laulul nalja Kaja Kallase pihta (106)
„Olen mõelnud, et see on normaalne, kui ma ühel hetkel enam kellelegi huvi ei paku,“ ütleb Tõnis Niinemets. Praegu veel pakub ja väga.
Laura Võigemast: äkki täna öösel täitub salmikusse kirjutatud „Ole sõber alati, muidu teen sust salati!“ (29)
NÄITLEJA SUVEÖÖS | Laura Võigemast kirjutab suveöötunnist, mida ta pelgab – tunnist, kui öö hakkab päevaks muutuma.
Draamateatri teine tänavune suvelavastus „Üks helevalge tuvi“ näitab, et müüt mugavuspagulusest võiks jääda minevikku, leiab Andrei Liimets.
Ursula Ratasepp: argielu imede märkamiseks tuleb olla hetkes. Kuu vanune isikliku ime kingib selleks võimalusi (20)
NÄITLEJA SUVEÖÖS | Jaaniööimedesse usutakse igal pool, igal ajal. Aga selleks, et imesid märgata, tuleb olla hetkes, mis eeldab tähelepanu koondamist, ning see on paras väljakutse, kirjutab näitleja Ursula Ratasepp.
„Näitleja suveöös“ on Areeni sellesuvine rubriik, mille avaosas kirjutab näitlejanna Maarja Mitt-Pichen kolmest erilisest suveööst.
„Rahamaa“ hoidub kategoorilistest moraalsetest hinnangutest. Seda võiks pidada autoripositsiooni nõrkuseks, ent ka lavastaja Toompere juuniori tugevuseks, kirjutab Andrei Liimets.
Vene Teatri loominguline juht: küsimus vene kultuuri rollist Balti riikides on täiesti normaalne (116)
„Lätis on olukord seoses venekeelse teatriga palju radikaalsem. Lätlaste sügavat nõukogude traumat ei ole läbi töötatud, selle üle ei ole arutletud,“ räägib Vene Teatri loominguline juht Dmitri Petrenko.
Vene Teatri kaks aastat süüdistuste all. „Sõda lõhkus kõik, mis lõimumises saavutati. Aga mul ei ole teist kodumaad“ (192)
Vene Teater on olnud juba mõnda aega üldsuse teravdatud tähelepanu all. Teatrit on süüdistatud Kremli-meelsuses ja ükskõiksuses sõja suhtes. Kuidas näevad aga selle maja töötajad olukorda?
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimesed räägivad sellest, millest nad tavaliselt ei räägi.
Oktoobri keskel Viimsi Artiumis esietendus teatritükk „Lennart. Pöördtooliaastad“, mis võeti väga menukalt vastu. Müügile on tulnud nelja uue mängupäeva piletid: 23. ja 24. aprill, 15. ja 16. mai, igal õhtul algab etendus kl 19.
ARVUSTUS | Üks kõigi ja kõik ühe eest! Maitsev suvine magustoit teatrisõpradele Õisu mõisapargis (2)
Prantsuse õukonda kujutav seiklusdraama Õisu mõisas võlub paigavalikuga ja näitlejate mängurõõmuga.
ARVUSTUS | Siin ei kasva enam vili, siin kasvavad mässajad. „Robin Hood“ on võimas, kaasakiskuv ja ilus (3)
Rakvere teatri „Robin Hood“ on üks neid lavastusi, ilma mida nägemata ei saa selle suve teatrielamustest pilti koostada. See on võimas, kaasakiskuv, üle aegade vaatav ning lisaks väga ilus.
