Kirjutajana hakkad paratamatult enda elu kõrvalt vaatama, samas aitab see eluga hakkama saada, ütleb kirjanik ja filmitegija Peeter Kormašovile.
Mae Lender luges Katrin Pautsi „Valge aiaga maja“ ja leiab, et võib-olla ei tahtnudki autor eriti seda raamatut kirjutada.
Andrei Hvostov miljonite lemmiku Harari uuest raamatust: „Rumalamaks ei jää, targemaks ka eriti ei saa. Ärevamaks lähete küll“ (46)
Andrei Hvostov võrdleb Yuval Harari uut raamatut ulmekirjanduse klassikutega ja leiab, et meie ajastu guru jääb vanadele meistritele alla.
Mae Lender luges Armin Kõomägi „Taevast“, mille peategelane sarnaselt Brüsseli euroametnikega talupojatarkusest ja rahvusromantikast vabaneb.
Raamatu „Eestlaste endeemilistest haigustest“ järjekordne trükk meenutab hüpoteesi, et eestlaste joomapahe põhjus on vastik kliima.
Gregor Kulla „Peenar“ lugemise järel võime nentida: kui olme ei tapa, teeb ta tugevaks.
NÄDALA RAAMAT | „Rosaarium“. Botaaniline kväärkirjandus, mis täidab lünga meie kirjandusmaastikul (5)
Inimene peab ennast maailma keskmeks, kuigi saabus siia viimasena, kirjutab Piret Jaaks pärast Charlotte Weitze „Rosaariumi“ lugemist.
Septembris Eestisse saabuv Šoti kultuskirjanik räägib Andrei Liimetsale antud intervjuus tehnoloogiast, poliitikast, narkootikumidest, klubidest ja muidugi kirjandusest.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
Posthumanistlik pilk suunab meid viimaks vaatama otsa kõigele sellele, mida Lääne metafüüsika on läbi aastasadade teisejärguliseks surunud. Muu hulgas taimedele, kirjutab Sveta Grigorjeva.
Selle suve müügihitt „Ulysses“ kui tõlkija ülim kangelastegu: Paul-Eerik Rummo on võimatuga hakkama saanud (9)
Andrei Hvostov teeb James Joyce’i epohhiloonud romaani eestikeelse versiooni ilmumise puhul mõned kõvad avaldused, mille tõesust ta on valmis kasvõi elu hinnaga kaitsma.
Tulevikus võib Eesti naisluule suurkujude ja Sveta Grigorjeva plejaadi vahel rebimiseks minna, arvab Erkki Luuk.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi. „Möödunud suvel tegin ühe olulise avastuse elu kohta!“
„Spioon armastuse majas“ on rännak naise sisemaailma, kus põimuvad võõrandumine, äng, sensuaalsus ja kirg, kirjutab Diana Koit.
NÄDALA RAAMAT | Eeposlik ufouurimus, mis kindlustab Eesti uurijatele medalikoha anomalistika vallas (12)
Indrek Tenno luges Igor Volke ufouuringute kokkuvõtet, mis ei kinnita ega lükka ümber maaväliste olendite olemasolu.
„Ma jätkaks kirjutamist ka siis, kui keegi mind ei loeks,“ ütleb Eesti üks rahvusvaheliselt edukaim kirjanik Andrei Ivanov.
Katariina Libe luges Carolina Pihelga lühiromaani „Lõikejoon“, mis kujutab elutruult naise välja astumist vägivaldsest suhtest.
Peeter Kormašov luges Rein Raua „Katkurongi“, mis viib lugeja pöörasele reisile Mandžuuriast Patarei vanglani.
Aapo Ilves: Kreutzwaldi-hõnguste kaasaegsete muinasjuttude huumor ja puändid on ladusad, lugedes on muhe (1)
Nädala raamatAapo Ilves ühineb Karl Martin Sinijärve soovitusega asetada Juhan Voolaiu „Eesti tänapäevased muinasjutud“ riiulis Kreutzwaldi ennemuistsete lugude kõrvale.
NÄDALA RAAMAT | Kuritegu jääb karistuseta, aga kättemaksu teel on palju takistusi, hirmu ja riigiametnike rumalust (4)
Sass Henno uue raamatu arvustus!Elsbeth Hanna Aarsalu luges Sass Henno „Vanaema“, kus neli täiskasvanud meest vägistavad väikelinnas oma kunagise klassiõe Tiina.
Marju Kõivupuu luges „Keele konksvingerdusi“, mis pole miskist kandist jolka-jalka, hoopis mihus.
Riad Sattoufi täiskasvanute pildiraamat „Tuleviku araablane“ on ideaalne formaat infost küllastunud ja väsinud nutiajule, kirjutab Katrin Pauts.
Sandra Jõgeva nautis raamatufännide unistuste teost, mille autori Irene Vallejo viiks ta hea meelega külla Päinurme kirjandustemplisse.
Erkki Luuk luges Felisberto Hernándeze simulaakrumite jutukogu ega leidnud ühtegi halba lugu.
NÄDALA RAAMAT | Norra mees sai põrutada, kolis metsa ja leidis ideaalseks kaaslaseks põdravasika (8)
Marju Randlane luges Erlend Loe raamatut, mida on Norras müüdud sadades tuhandetes eksemplarides.
Valner Valme luges Austria klassiku testamenti ja nautis loovat, plahvatuslikku sõimu.
Peeter Kormašov luges Teffi õõvaseguseid-humoorikaid mälestusi Leninist ja Rasputinist.
NÄDALA RAAMAT | Rootsi aadlihärra hõrgutised Eesti toorainest. Mothanderi lugudest aimub Eesti-armastus (9)
Peeter Kormašov luges Carl Mothanderi „Kulinaarseid vesteid“ ja kahetses, et tal mõisakööki pole.
Jaakko Hallas leiab, et eesti autorite sulest ilmunud teosel „Alkeemia ajaloost“ on õnnestunud „mööda loovida nii esoteerilise kui ka protokeemilise lähenemise karidest“.
