Äsja Eesti Vabariigi kultuuri aastapreemia ning A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia saanud Lilli Luugi romaani „Ööema“ arvustab Elsbeth Hanna Aarsalu.
VIDEO | Kes on salapärane esseekonkursi võitja Nora Maria London? Peamised kahtlusalused eitavad seotust (107)
Kultuurkapitali esseekonkursi võit läks variautorile. Kultuurihuvilisi närib aga küsimus – milline tuntud kirjanik on selle pseudonüümi taga?
Sandra Jõgeva leiab, et Pedro Almodóvari novelle on nauditav lugeda ka ilma maailmakuulsa kultusrežissööri taustata.
Andra Teede „Kateriin ja kurjad onud“ on kerge ja humoorikas lugemine, mis tõstatab siiski olulisi küsimusi, leiab Katariina Libe.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
„Kulla mölakas“ on Virginie Despentesi järjekordne peatükk haige ühiskonna ravimisel, leiab Peeter Kormašov.
Raamatunoos on rikkalik hoolimata majanduslangusest ja maailma jätkuvast veeremisest katastroofikuristikku.
NÄDALA RAAMAT | „Mis kurat ta sinna Venemaale ronis,“ oli esimene mõte Norra menukirjaniku uut romaani kätte võttes (11)
Valner Valme luges Norra staarkirjaniku Karl Ove Knausgårdi reisi Venemaale, norra ja vene inimeste argiellu ning surematusse.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
ARVUSTUS | Jesper Parve raamat keskendub loosunglikele lausetele suhetest ja meheks olemisest, teine oluline teema on joomine (34)
Jesper Parve „Vaba“ keskendub loosunglikele lausetele suhetest ja meheks olemisest, teine oluline teema on joomine, kirjutab Mae Lender.
Sveta Grigorjeva luges „Prügimaja Dionysost“ ja imestab, miks mehed seda arvustavad teisi naisi kritseerides.
Kirjutajana hakkad paratamatult enda elu kõrvalt vaatama, samas aitab see eluga hakkama saada, ütleb kirjanik ja filmitegija Peeter Kormašovile.
Mae Lender luges Katrin Pautsi „Valge aiaga maja“ ja leiab, et võib-olla ei tahtnudki autor eriti seda raamatut kirjutada.
Sandra Jõgeva luges „Elevandi üksildust“, kust on tema arvates puudu Tauno Vahteri eelmise romaani voorused.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
Loometöö luurab alati kusagil, nagu ka hullumeelsus. Rosa Montero hübriidteost luges Elsbeth Hanna Aarsalu.
Gregor Kulla „Peenar“ lugemise järel võime nentida: kui olme ei tapa, teeb ta tugevaks.
NÄDALA RAAMAT | „Rosaarium“. Botaaniline kväärkirjandus, mis täidab lünga meie kirjandusmaastikul (5)
Inimene peab ennast maailma keskmeks, kuigi saabus siia viimasena, kirjutab Piret Jaaks pärast Charlotte Weitze „Rosaariumi“ lugemist.
Septembris Eestisse saabuv Šoti kultuskirjanik räägib Andrei Liimetsale antud intervjuus tehnoloogiast, poliitikast, narkootikumidest, klubidest ja muidugi kirjandusest.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.
Posthumanistlik pilk suunab meid viimaks vaatama otsa kõigele sellele, mida Lääne metafüüsika on läbi aastasadade teisejärguliseks surunud. Muu hulgas taimedele, kirjutab Sveta Grigorjeva.
Ukraina luuletaja Halõna Kruk: „Olen rõõmutunde täielikult kaotanud – mitte miski ei tee mind õnnelikuks“ (32)
Kirjanik Maarja Kangro intervjueerib festivalil Prima Vista osalevat Ukraina luuletajat Halõna Kruki, kel tuleb välisriikides esinemas käies pidevalt selgitada: „Sõda ei saa peatada loosungiga „Ei sõjale!““
NÄDALA RAAMAT | Siin pole ruumi meestele, kes ei tunne end koduselt pealesurutud heteronormatiivses macho-kultuuris (15)
Édouard Louis’ autobiograafiline jutustus sellest, kuidas – ja põhiliselt miks – temast sai kirjanik, kisub vast valusalt lahti lugejagi eesmärkide peidetud motiivid.
„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimesed räägivad sellest, millest nad tavaliselt ei räägi.
„Spioon armastuse majas“ on rännak naise sisemaailma, kus põimuvad võõrandumine, äng, sensuaalsus ja kirg, kirjutab Diana Koit.
NÄDALA RAAMAT | Eeposlik ufouurimus, mis kindlustab Eesti uurijatele medalikoha anomalistika vallas (12)
Indrek Tenno luges Igor Volke ufouuringute kokkuvõtet, mis ei kinnita ega lükka ümber maaväliste olendite olemasolu.
„Ma jätkaks kirjutamist ka siis, kui keegi mind ei loeks,“ ütleb Eesti üks rahvusvaheliselt edukaim kirjanik Andrei Ivanov.
Katariina Libe luges Carolina Pihelga lühiromaani „Lõikejoon“, mis kujutab elutruult naise välja astumist vägivaldsest suhtest.
Peeter Kormašov luges Rein Raua „Katkurongi“, mis viib lugeja pöörasele reisile Mandžuuriast Patarei vanglani.